Kuidas elada üle järjekordne koroonakriis enda isiklikule tõele kindlaks jäädes?
Eestisse on jõudnud järjekordne koroonakriisi laine ning rahva õiguseid ja vabadusi on asutud taaskord piirama olenemata sellest, et on ilmnenud, et piirangud ei ole põhjendatud. Valitsus ja ametkonnad annavad endast kõik, et ühiskonda lõhestada ning üksteise vastu ässitada. Jagatakse nii piitsa kui präänikut ning üritatakse kõiki inimesi end veel testimisjärgus oleva vaktsiiniga süstima meelitada, isegi neid kes seda süsti ei vaja, ei soovi või kellele see süst on potentsiaalselt ohtlik. See on hetke olukord nii meil siin Eestis kui ka mujal maailmas, kuid see ei tähenda seda, et inimesed sellega nõustuma peaks. Viimased nädalad on näidanud, et jää sulab vaikselt ning tõde tõuseb ja vale vajub. Järgnevalt toome välja mõned mõtted, kuidas sellest segasest ajast läbi minna nii, et ennast võimalikult vähe kahjustada ning enda isiklikule tõele kindlaks jääda.
Hoolimata sellest, et teadus ei oska seletada mitmeid olulisi nähtusi, nagu näiteks teadvus ja hing (mis on hing, kuidas see tekib, kuidas see meie kehasse tuleb ning meile elu annab jne.), on meid maast-madalast treenitud usaldama pimesi just teadust ning eitama kõike mida teadus seletada ei oska. Meile on õpetatud, et me ise ei tea mitte midagi ning on vaja usaldada eksperte ning autoriteete väljaspool. Meile on tehtud selgeks, et tervis tuleb vaid arstikabinetist ning isiklik vastutus puudub- kui haigestume, siis on see lihtsalt halb õnn või kemikaalide (ravimite) puudus kehas. Haigestumine ei ole mingitviisi seotud meie toitumis-, liikumis- ja mõtlemisharjumustega. Inimesed on muudetud abituteks olenditeks, kelle ainuke ülesanne elus on olla tubli ning käia tööl, kasvatada lapsi ning preemiaks aegajalt lahutada enda meelt. Ise oma peaga mõtlemine, uurimine ja õppimine ei ole koroonaajastul soodustatud ega oodatud.
Sellegi poolest on suur hulk inimesi just TÄNU koroonakriisile leidnud üles enda oma peaga mõtlemise võime ning hakanud esitama küsimusi. Millegipärast ei ole peavoolumeedia kanalistest levitatav informatsioon kooskõlas reaalsusega ega ka meie intuitiivse hingetarkusega. Millegipärast nimetatakse erinevaid vilepuhujaid vandenõuteoreetikuteks ja lamemaalasteks, kuigi enamasti paari nädala kuni paari kuu pärast, teema päevavalgele tulles, selgub et vilepuhujate poolt jagatud informatsioon on olnud õige. On ilmnenud et Eesti riigis on salastatud mitmed olulised koroonakriisiga seotud lepingud ja dokumendid. Seda, et kogu kriis on ette planeeritud ning varasemalt kokku lepitud, tõendavad järjest enamad infokillud. Samuti ka seda, et reaalselt toimivaid alternatiive vaktsiinidele eitatakse süstemaatiliselt.
Mis on tõde? Tänapäevases infoühiskonnas on tõde paraku suure pahnakuhja alla mattunud, sest eesmärgiga inimesed segadusse ajada ning reelt maha kukutada, tilgutatakse inimestele tõekilde ja valekilde segamini ning soovitatakse oma peaga mõtlemisest loobuda- kuulake parem eksperte ja autoriteete- nemad mõtlevad teie eest ja ütlevad teile mis teil on vaja teha….
Selleks, et valesid läbi näha ning leida pahnakuhjast üles tõekillud, on vaja omada palju taustainfot ja ka intuitiivset tunnetust. Enda intuitsiooni on võimalik treenida kalibreerides enda kehasignaalise märkamise ja mõistmise oskust. Üks lihtsamaid viise selle kalibreerimiseks on järgmine:
- Ütle „Minu nimi on [enda nimi] ja tunneta, mis tunne kehas on. See on Sinu JAH tunne
- Ütle „Minu nimi on [mõni muu nimi] ja tunneta, mis tunne kehas on. See on Sinu EI tunne.
Seda harjutust võiks esialgu teha tihti, et teha selgelt vahet JAH ja EI reaktsioonidest enda kehas. Seejärel võiks vaikselt hakata seda metoodikat ka muudes valdkondades proovima.
- Ütle „Mina tahan praegu süüa [mingi toit]“ , tunneta mis keha sellest arvab
- Ütle „Mina tahan praegu süüa [mingi muu toit]“ , tunneta
- Ütle „Mina tahan praegu minna [mingi üritus]“ , tunneta
- Ütle „ Mina tahan praegu minna [mingi tegevus]“ , tunneta
Mida rohkem enda tunnetust kalibreerida, seda selgemaks see muutub ning seda vähem annab see „valesignaale“, mis enamasti on egopõhised või seotud harjumuste või hirmudega.
Kui inimene on enda intuitsiooni ära kalibreerinud moel või teisel, ning hakanud usaldama enda sisetunnet, siis on ta saanud päriselt iseseisvaks ja vabaks. Tema ülesanne on seda järgida olles radikaalselt aus iseenda suhtes ning mitte manipuleerides ennast tegema valikuid, mis ei ole sisetundega kooskõlas. Kui tunnen, et kuskile üritusele ma minna ei taha, siis ma ei lähe- ei ole õige hakata ennast manipuleerima tegema enda sisetunde vastast otsust selleks, et teistele meeldida või selleks et hoida sõprust. Kui sõber ei aktsepteeri minu kalibreeritud sisetunde põhjal tehtud valikuid, siis nii on, kuid oma isiklikule tõele ma vastu ei tööta… Hetkel on ühiskonnas käimas suur aktsepteerimise test kahel tasemel- kes suudab elada enda individuaalses tões, aktsepteerides enda sisetunnet ning jäädes sellele kindlaks igal tingimusel, ning kes suudab aktsepteerida enda lähedaste valikuid neid arvustamata. Otsused, mis on tehtud sisemisest resonantsist lähtuvalt, on selle inimese jaoks õiged ning neid ei tohiks proovida muuta või arvustada.
Nende inimeste elu, kes on valinud endale koroonavaktsiini mitte teha, elu muutub paraku järjest väljakutsuvamaks- neid inimesi diskrimineeritakse, kiusatakse, tühistatakse ja naeruvääristatakse. Paljud inimesed kahjus selles olukorras murduvad ning teevad süsti, mida nad absoluutselt teha ei taha ja mis nende jaoks on vale. Tean üht usklikku inimest, kes absoluutselt ei tahtnud seda süsti teha, kuid pikaaegne diskrimineerimine ja kiusamine töökohas viis selleni, et ta lõpuks tegi selle süsti ära, samal ajal palvetades pisarsilmil et see süst talle halba ei teeks…. Teine valik sel inimesel oleks olnud mitte teha süsti vaid hoopis lasta end töölt vallandada, kaevata tööandja kohtusse ning palvetada et temani jõuaks veelgi parem ja tasuvam tööpakkumine. On teada, et kaotushirmus tehtud otsuses ei ole enamasti pikas perspektiivis õiged- armastatu kaotuse hirmus tehtud otsused ei taga seda et armastatut ei kaotata. Õudne lõpp on parem kui lõputa õudus….
Eestis on statistiliselt sajad tuhanded inimesed, kes ei ole lasknud endale süsti teha ning kelle õigusi ja vabadusi piiratakse. Nad kõik otsivad hetkel endale sarnaselt mõtlevaid kliente, töölisi, tööandjaid, sõpru, teekaaslaseid. Kui üks uks sulgub, avaneb teine. On vaid aja küsimus, mil tekib ka eestisse paralleelühiskond julgetest enda sisetunnet usaldavatest ja süstivabadest inimestest. Hirm et ilma süstita ei ole võimalik elada, töötada, sõpru omada, kultuuri nautida, restoranis käia ja reisida on vale. Tekivad kodukohvikud, hoovikontserdid, diskrimineerimisvabad ettevõtted, ühissaunad jne. Iga suurem elumuutus on raske, kuid hetkel on meil vajalik enda mugavustsoonist välja astuda ning anda oma panus sellesse, et uus paralleelühiskond saaks tekkida. Kõik kes on praeguse olukorra tõttu kannatanud, saavad esitada hagi. Tsiviilallianss ja Viral Help ning ka SAPTK saavad aidata hagi koostamisega. Saame valida mitte toetada diskrimineerivaid ettevõtteid ning viia enda osturaha hoopis sarnaselt mõtlevatele väikeäridele, aidates nii uue paralleelühiskonna tekkele kaasa
Hoolimata sellest, et rahvast üritatakse lõhestada ning üksteise vastu suunata, on meil vaja mõista, et me kõik oleme selles olukorras KOOS. Ja me lahendame selle segase olukorra ära samuti KOOS. On vaja leida üles kaastunne, andestus ning mõistmine teiste inimeste suhtes, mis iganes isiklik tõde neil ka ei oleks. Lõppkokkuvõttes me tahame kõik elada parimat võimalikku elu enda täispotentsiaalis, omades normaalseid inimõiguseid ja -vabadusi ning õigust oma isiklikule tõele.